Mitte ükski pardilapse ema pole soovinud "vähikoormat" kanda ega tahtnud, et just seda kandami vedamist tema tugevuseks peetaks. Elu aga on mänginud teised valikud valimiseks ja nüüd lihtsalt peab.
Koos saame aidata seda murekoormat tassida ja võimalikult kiiresti üldse sellest vabaneda!💛
www.pardiralli.ee
MITTE ÜKSKI EMA EI TAHA, ET TEMAST SAAKS „VÄHILAPSE-EMA".
Vähk tormab perre sisse nagu keeristorm ja rebib turvalise elu laiali, pillub tükke südamest ja peksab hingest kilde välja, sellel kõigel võivad olla tõsiseid tagajärjed ühele emale. Vähilapse-emalt eeldatakse ja sageli ka kästakse olla tugev või veel raskem nõue on „ole positiivne!“
"Kõik juhtub põhjusega" - mitte kuidagi pole see ütlemine mõistlik, sest ükski vanem ei suuda taluda seda „põhjust“, miks tema laps haigestub haigusesse, mis võtab igal aastal liiga palju laste elusid.
Inimesed arvavad, et vähilaste emad on tugevad oma laste eest võitlejad. Pärast diagnoosimist või kurba prognoosimist pole ju muud võimalust, kui olla TUGEV. Õpitakse oma hirme tagataskusse peitma ja seda väga hästi varjama. Ema aga tunneb tegelikult, et olukord on tavalisest raskem ja aeganõudvam. Ta õpib muutma duelli pikaks võitluseks, raskeks katsumuseks.
Jõud ei ole aga midagi, mis ilmub võluväel, see saavutatakse läbi suurte „kulumiste“ - paljudest pettumistest teel, läbi hirmude, valu, palvete ja võimest uuesti sündida tuhast. Sellele annab hoogu lapse silmade sära, lapse võime naeratada vaatamata raskustele, usk ja lootus – lapsele peab jääma homne.
Jah, emadel on see jõud, mida oma lapse jaoks omama peavad, kuid mõnikord peavad nad saama rääkida ja nutta ning väljendama oma hirme kellelegi, kes lihtsalt kuulab ega anna neile tühja kinnitust, et "kõik saab korda". See on oluline vestlus, kuid kui olete ennast pakkunud kuulajaks, siis veenduge, et olete valmis ka kuulama.
“Inimesele antakse nii palju, kui ta jaksab kanda” – seda küll, aga see inimene kannaks ikka seda koormat, mille ta ise endale selga on valinud kanda, mitte vägisi topitud kandamit. Seega pole ka see lauseloosung vähilapse-emale kuidagi innustav ega lohutav.
Vähilapse-ema õpib nägema igas hetkes head. Ta õpib väärtustama seda, mis on tõeliselt oluline – hoida oma last ja naeratada talle järgmisel hommikul. Usu tähtsus tugevnev, lootusest saab õhk, mida hingata. Kõige õilsamas tundeks saab tänulikkus. Elust saab igapäevane kingitus. Näed, et valu peidab ka ilu. Suurim helinauding on vähihaige lapse.
„Soovid päriselt aidata? Millal on õige aeg?“ Kohe! Just nüüd!
Teod räägivad rohkem kui sõnad. Lihtsalt sõnadel pole mingit väärtust, sest sageli vähilapse-ema ei tea isegi, millist abi ta parasjagu vajab. Nende mõtteid segavad keemiaravimid, protseduurid, magamata ööd ja tegelemine oma lapsega. Kui oled valmis midagi tegema, siis lihtsalt tee seda. Paki toidukott oma sõbra lemmiktoitudega, puuviljade-marjadega, sooja kohvi ja koogiga jms. Sa tunned ju oma sõpra ja tead, mis teda rõõmsamaks teeks. Teie abi on väärtuslik.
"Kuidas sul läheb?" Vähilapse-ema võiks ilmselt terve päeva rääkida oma lapse analüüsidest, uuest ravikuurist, juuste väljalangemisest või keemiaravi kõrvalnähtudest, kuid küsige veelkord üle, kuidas SUL ENDAL läheb. Ta arvab, et temaga on kõik korras, sest peab ju korras olema, kuid tegelikult pole ammugi enam kõik korras. Vähihaige lapse kõrval laguneb iga ema ja ta väga vajab kedagi, kes kuulaks, kallistaks ja siis jälle kuulaks.
"Tegin sinu lapse nimel annetuse."
Kui lapsel on vähk, on iga ema igavesti vähisõdalane. Teie toetus, annetus ja teadmine, et keegi kulutab väärtuslikku aega või raskelt teenitud raha haigete laste toetamiseks, näitab teie austust vähihaigete laste ja nende perede vastu. Ja see teeb emad alandlikuks. Need emad tunnevad alati suurt tänutunnet. Teie tugi on hindamatu jõud ja ääretult vajalik, et hoida ELU.
Varsti on emadepäev, ka SINUL, pardilapse ema.
Ja meie, head sõbrad, aitame seda tähistada, andes neile tuge ja toetust.💕💓💕
Toetada saad, ostes Pardiralli võistluspardinumber siit👇
www.pardiralli.ee